Kas seminar andis palju uusi teadmisi?

Väga palju, selles mõttes, et me nägime piltlikult uusi töömeetodeid laste kaasamisel sporti. Täpsemalt öeldes uut programmi "Laste kergejõustik" (LKJ). IAAF populariseerib kergejõustikku päris pisikeste laste hulgas eesmärgiga teha sellest üldhariduskoolides spordiala number üks. Veel soovib IAAF, et igas riigis oleks vähemalt üks instruktor, kes suudaks uut treenerite põlvkonda õpetada. Uue programmi suurepäraseks omaduseks on see, et see on mõeldud klubides töötavatele treeneritele ja kehalise kasvatuse õpetajatele. IAAFi eesmärk on pakkuda rahvuslikele föderatsioonidele uut, klubides ja koolides noorte kergejõustiku arendamisele tähelepanu pööravat programmi.

Mis on laste kergejõustiku programmi omapära?

See pole kergejõustik selle tavatähenduses, pigem juhivad need harjutused lapsed kehakultuuri  ja spordi maailma. Peamine ülesanne on lapses huvi tekitada ja alles seejärel, umbes 12aastaselt jõuda järjekindla kergejõustikuga tegelemiseni, tõeliste treeninguteni.

Laste kergejõustiku eripära on veel selles, et programmis on pandud rõhk meeskonnatööle. Ühe selle programmi väljatöötaja, IAAFi vanemmänedžeri Abdel Malik El Hebili sõnul avaneb uus põlvkond kogu oma egoismile vaatamata kõige paremini siiski meeskonnas. Ja meeskondlikud võistlused, meeskonnatöö on parim võimalus lapsi spordi juurde tuua. Alles on põhialad - jooks, hüpped, heited-visked -, kuid need on muudetud lastele huvitavaks. Näiteks on teivashüppevõistlus - see on tehniliselt väga keeruline ala, kuid lapsed ei hüppa teibaga mitte kõrgust, vaid kaugust. Sealjuures saab laps katse õige sooritamise eest lisapunkte.

Programmi jaoks on välja töötatud spetsiaalne inventar - hiiglasuur kott, mida tahaks endale saada. Eredavärvilised ja pehmed vahendid köidavad lapsi. Pealegi muudab nende kasutamine harjutuse ebatavaliseks, see sunnib last olema nutikas ning kasutama jõu asemel mõistust.

Kui tõenäoline on, et meie haridussüsteem laste kergejõustiku programmi kasutusele võtab?

Minu arvates on see tõenäoline. Tahaksin õppeaasta algul korraldada seminari, kus tutvustaksin laste kergejõustikku treeneritele lähemalt. Samal ajal toimuksid ka tavalise kergejõustiku asemel laste kergejõustiku näidisvõistlused. Tahaksin tihedamalt suhelda klubide treeneritega, sest pole saladus, et paljud lapsed kaotavad treeningprotsessi karmidesse raamidesse sattunult huvi. Samal ajal on laste kergejõustiku esmane ülesanne tekitada lapses spordi vastu huvi ja valmistada teda ette sihipäraseks harjutamiseks. Ukraina seminaril nägime korduvalt, kuidas meie praktilistes seminarides kaasa teinud tavalised lapsed tulid hiljem meie juurde küsimusega, kus saaks edasi harjutada.

Viimasel ajal on mitmesugused rahvavõistlused populaarsust kogunud. Kuivõrd vastab nende vaim laste kergejõustikule?

Ma näen, et harrastusspordiga tegeleb üha rohkem inimesi. Kuid mulle tundub, et lastele ei tehta kõike alati õigesti. Mõnikord puudub neil hasart, sest nad pole valmis pikkadel distantsidel kaasa lööma. Mulle tundub, et korraldajad peaksid mõtlema kas suure teatejooksu korraldamisele (see oleks ju meeskonnatöö) või vähendama distantsi pikkust lapse vanuse järgi. Üldiselt on aga mõte ise suurepärane.

Kas seminar andis värskeid teadmisi?

Paljud ideed leidsid kinnitust ja moodustus teadmiste süsteem. Kuid loomulikult jäi meelde koostöö olümpiavõitja ja maailmarekordi omaniku Sergei Bubkaga - ta on lihtsalt vapustav inimene.