Põhjarannik Põhjarannik  
23. märts 2011
RUS
 
Login
Kasutajanimi

Salasõna

Pole veel kontot? Saate selle registreerida SIIN.
 
Ajaleht
· Ajalugu
· Arvamus
· Elu
· Haridus
· Juhtkiri
· Kiri
· Kohus
· Kultuur
· Loodus
· Majandus
· Persoon
· Poliitika
· Politsei
· Reportaa¸
· Sotsiaal
· Sport
· Tervis
· Varia
 
Lingikogu
Otsi Infowebist:

 
 Peaminister, töötu ja koristajatädi
ArvamusHANNES RUMM,
sotsiaaldemokraat,
riigikogu liige

Juuni alguses loodud Reformierakonna ja IRLi vähemusvalitsus lubas rasketel aegadel vajalike otsustega kiiresti ja jõuliselt edasi liikuda. Tegelikkus on olnud kahjuks vastupidine, sest vähemusvalitsus on osutunud juba esimestel töönädalatel kahetsusväärselt töövõimetuks.

Toon näiteks Reformierakonna, IRLi ja roheliste otsuse tõsta juba alates 1. juulist käibemaksumäära 2% võrra. See otsus on sisult väga ebaõiglane ning vastu võetud ülepeakaela viisil, mis tekitab suuri probleeme peaaegu kõigile Eesti ettevõtjatele.

Mai lõpuni, mil valitsusse kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, tasakaalustati riigieelarvet ränga majanduslanguse tingimustes 14 miljardi krooni võrra. Toona tasakaalustasid sotsiaaldemokraadid ühiskonna kõige haavatavamate inimeste huve kaitstes eelarve kärpimisel ning maksukoormuse tõusul paremparteisid.

Nüüd on paremparteid roheliste toetusel hakanud riigieelarvet tasakaalustama just kõige väiksema sissetulekuga elanike arvelt, sest viimaste muudatuste tõttu kannatavad kõige valusamalt töötud, madalapalgalised inimesed ja pensionärid.

Isegi Reformierakond ja IRL olid juunis lõpuks sunnitud tunnistama, et lõputult riigieelarvet kärpida ei saa ning riigieelarve tasakaalustamiseks on vaja tõsta ka makse. Meenutan, et kui maksutõusude ettepaneku tegi kaks kuud tagasi rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar, siis nimetasid paremparteid seda solvanguks, sest nende valitsus makse kindlasti ei tõsta.

Nüüd on selgunud, et paremparteid on oma seisukohti muutnud vaid poolenisti. Maksutõusudega ollakse küll nõus, aga ainult tarbimismaksude tõusuga, nagu käibemaksumäära tõus ning järsk kütuseaktsiisi tõus.

Sotsiaaldemokraadid tegid lisaeelarve arutelul ettepaneku loobuda käibemaksu tõusust ja suurendada riigieelarve sissetulekuid hoopis tulumaksutõusu arvelt. Meie ettepaneku kohaselt poleks pidanud valitsus kärpima näiteks matusetoetusi või haiguse tõttu koju jäävate inimeste hüvitist.

Peame tulumaksumäära tõusu palju õiglasemaks kui käibemaksumäära tõusu, sest see säästab kõige väiksema sissetulekuga või hoopis töö kaotanud inimesi ning võtab raha rohkem suurema sissetulekuga inimestelt.

Toon lihtsa näite. Praeguseks on meil 65 000 töötut, kes mingit tulu enam ei teeni. Need inimesed elavad oma säästudest ja töötuskindlustuse maksetest, millest kümnetel tuhandetel inimestel jagub ainult eluasemekulude ja toidu eest maksmiseks. Käibemaksumäära tõstmine suurendab niigi vaesuses elavate inimeste väljaminekuid järsult. Kõrgepalgaliste inimeste rahakotis ei anna kaheprotsendiline käibemaksu tõus end üldse tunda.

Või teine näide. Peaminister Andrus Ansip teenib ligi 70 000 krooni suurust palka, miinimumpalka teeniva koristajatädi sissetulek on aga ainult 4350 krooni. 1 protsendi suuruse tulumaksumäära tõusu tõttu kaotaks peaminister Andrus Ansip oma kuupalgast ligi 700 krooni, koristajatädi aga veidi üle 20 krooni. See näide tõestab ilmekalt, et tulumaksumäära tõus säästab töötuid ja väikesepalgalisi ning koormab rohkem suurema sissetulekuga inimesi. Sotsiaaldemokraatide hinnangul olekski selline lahendus õiglane.

Riigi rahakoti tervise seisukohast pole vahet, kas tõsta 1% võrra käibemaksumäära või tulumaksumäära, rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suurenevad riigi tulud mõlemal juhul ühepalju. Küll on aga Läti hoiatav näide tõestanud, et käibemaksumäära tõstmine ei toonud lõunanaabritele loodetud tulu.

Eelnevalt kirjeldasin maailmavaatelisi erimeelsusi. Sotsiaaldemokraadid sunniti Ansipi-Laari valitsusest lahkuma just seetõttu, et me ei nõustunud selliste lahendustega, mis ränkraskel ajal veeretavad kõige suurema koorma töötute ja väikesepalgaliste inimeste kukile ning säästavad suurepalgalisi inimesi.

Ent isegi maailmavaatelisi erimeelsusi kõrvale jättes tuleb tõdeda, et vähemusvalitsus ei saa oma tööga hakkama. Veel eelmisel teisipäeval said ettevõtjad ajakirjanduse vahendusel teada, et riigikogu rahanduskomisjon ei toeta käibemaksumäära tõusu. Aga juba neljapäeval otsustas riigikogu käibemaksumäära siiski tõsta.

See tähendab, et näiteks suurtes kauplustes, mille müügisaalides on väljas miljoneid tooteid, tuleb kõik need tooted juuni lõpus 4-5 tööpäevaga uute hinnasiltidega varustada. Ja seda olukorras, kus poed on klientidest tänu jaanipäevale tulvil.

Muidugi olnuks mõistlik selline otsus seadustada mitte riigikogu viimasel tööpäeval, vaid juuni alguses. Kahjuks ei suutnud vähemusvalitsus kõiki Eesti tarbijaid ja peaaegu kõiki ettevõtjaid puudutavat otsust teostada vastutustundlikul moel.

Rääkimata sellest, et vähemusvalitsus lubas riigieelarve tasakaalu parandada 6,1 miljardi krooni võrra, kuid ei suutnud endale võetud kohustust täita. Kokkuvõte paremparteide vähemusvalitsuse esimesest kolmest töönädalast on kurb: nõrk valitsus nõrgestab niigi raskel ajal Eesti olukorda veelgi.

Laupäev, 20.6.2009

 
Artikli hinnang
Keskmised punktid: 2
Häält: 4


Hinda artiklit:

Suurepärane
Väga hea
Hea
Tavaline
Halb

 
Valikud

 Prindi Prindi

 Saada sõbrale Saada sõbrale

 
"Login" | Logi sisse / Loo konto | 0 kommentaari
Kommentaarid kuuluvad postitajale. Meie ei vastuta nende sisu eest.

Kommentaare ei ole lubatud teha anonüümsel kasutajal, palun registreeri

Copyright © 2008 AS PR Põhjarannik. Põhjarannik on Eesti Ajalehtede Liidu liige.
Igasugune piltide ja artiklite kasutamine ja avaldamine on Põhjaranniku kirjaliku loata rangelt keelatud!
Lehte jooksutab PHP-Nuke mootor. PHP-Nuke on vabavara GNU/GPL litsentsi alusel.
Leht on kõige paremini vaadatav sirvijaga Mozilla Firefox.