Seda, et riik lähiajal Jõhvis ja Narvas riigiasutustele uued hooned ehitab, tuleb ainult tervitada. Sest üks politsei-, pääste- või justiitshoone peab olema väärikas, ehkki tõsi, oluline on ikkagi institutsiooni sisuline tegevus.
Aga näiteks kohalikud politseijuhid kinnitavad juba aastaid nagu ühest suust, et politseinikult ei saa nõuda häid töötulemusi, kui tema töötingimused on viletsad. Õiguskorraasutuse vastu on austus visa tekkima ka tavakodanikul, kellele politseihoones krohv krae vahele kukub või kes peab külastama narmendava fassaadiga kohtumaja. Küll jääb aga kolme uue hoone ehitusega eelkõige Jõhvis ja Kohtla-Järvel jõude kümmekond hoonet, millele riik loodab leida rentnikku või mida äärmisel juhul soovitakse müüa. Arvestades olukorda kinnisvaraturul, võib ennustada, et vabanevatele ruumidele uute rentnike leidmine ei saa olema kerge, ning karta on, et oluline osa nendest majadest jääb pikaks ajaks tühjaks.
Selge, et riik tahab vabanevate pindadega läbi oma kinnisvarafirma äri ajada, mis pole kindlasti praegu lihtne, ja pealegi nõuavad ka kasutuseta seisvad ruumid kulutusi. Seetõttu oleks mõistlik, kui riigi kinnisvaraettevõte ajaks asju ka vastavate omavalitsustega, selgitades, kas ehk neil pole huvi nende ruumide vastu. Jõhvi näiteks on huvitatud maakohtu hoonest. Tasuta pole riik seda vallale nõus loovutama. Aga tingimused võiksid olla siiski mõistlikud. Seda enam, et Jõhvi on siiani igati soodustanud riigi rajatiste kerkimist oma territooriumil. Riigi ja omavalitsuse vahel ei pea valitsema ranged rahateenimisele suunatud turusuhted, sest mõlema eesmärk on eelkõige inimeste võimalikult kvaliteetne teenindamine, mitte kasumi teenimine.
ARTIKLITE TÄISVERSIOONI SAAB LUGEDA AINULT PABERVÄLJAANDEST.
Lehe tellimiseks interneti kaudu klikka siia.
Laupäev, 6.2.2010
