Kui esmapilgul ei tundu Eesti pealinna ja Kirde-Eesti ühe keskuse vahel just väga palju ühist olevat, siis neis linnades ainuvõimu omava Keskerakonna juhtimisstiilis on oi kui palju sarnaseid jooni. Pole liialdus väita, et ülejäänud Eesti jaoks on Kohtla-Järve praegune linnavõim saanud korruptsioonimaigulise ja demokraatiat piirava võimu sümboliks. Ilmekaks näiteks sellest, milline ühe Euroopa Liidu liikmesriigi linn ei tohiks mitte mingil juhul olla.

Nii ei soovinud sotsiaaldemokraadid oma kõnealuse avaldusega kuidagi solvata Tallinna ja Kohtla-Järve ausaid linnakodanikke, vaid pöörata tähelepanu sellele, et ka Eesti Vabariigi pealinna valitsemisstiil ei kannata enam mingisugust kriitikat.

Eks Põhjaranniku lugejad on Kohtla-Järve keskerakondliku linnavõimu tegemistega väga hästi kursis ja nii ei hakka ma nende kordamiseks leheruumi kulutama. Toon aga välja mõned Tallinna linnavalitsuse viimase aasta teod, mis on langenud opositsiooni ja avalikkuse terava kriitika alla. Ja siis saavad lehelugejad juba ise otsustada, kas sotsiaaldemokraatide toodud võrdlus on asjakohane või mitte.

Tallinna noor linnapea Jüri Ratas on inimesena väga sümpaatne, kuid paraku tuleb tal täita käske, mis tulevad majandusministri kabinetist. Nii on kõik suuremad linnavalitsuse kinnisvaratehingud teeninud pigem Keskerakonna ja tema suurtoetajate kui tallinlaste huve.

Võtame Tallinna koolide remondiga seonduva. Selle asemel et koolid linna eelarveraha eest korda teha, anti need mitmekümneks aastaks rendile kahele firmale, kelle omanikud juba aastaid Keskerakonna tublid toetajad on.

Või Lasnamäe Pae karjääri arendusprojekti saaga. Linnavalitsus tahtis selle miljardiprojekti hoonestusõiguse anda otsustuskorras ASile Merko. Pärast ajakirjanduse ja opositsiooni sekkumist olid linnaisad nõus konkursi korraldama, aga konkursi tingimused sündisid advokaadibüroos, mis kuulub Merko omanikele. Arvake ära, kes selle konkursi võitis.

Või kõige värskema näitena Sakala keskuse ümber toimuv. Piisas vaid Sakala keskuse hoonestusõiguse omanikul Peeter Rebasel Keskerakonda astuda, kui keskuse detailplaneeringus lubatud ümberehitus muutus otsekui imeväel lammutusloaks. Arvake ära, mille pärast Rebane Keskerakonnaga liitus.

Seda kurba nimekirja võiks pikalt jätkata, aga toon ka mõned näited demokraatlike põhimõtete lämmatamisest linnavolikogus. Aasta alguses otsustas Keskerakond piirata opositsioonisaadikute õigust tutvuda eelnevalt linnavalitsuse eelnõudega. Novembris selgus, et Keskfraktsiooni esimees Elmar Sepp on esitanud linna põhimääruse muutmise eelnõusse ettepanekud, mis piiraksid oluliselt opositsiooni õigust pärida aru linnavalitsuse tegevuse kohta.

Tallinnas on suutnud paljud linnavalitsuse sigadused ära hoida linnakodanike tugev vastuseis. Just tugev kodanikuühiskond on see jõud, mida Keskerakond tõeliselt kardab.

Ka Kohtla-Järvel on linnakodanikud saanud üle Keskerakonna loodud hirmuõhustikust ja astunud praeguste linnajuhtide otsuste vastu. Ja ühel hetkel tuleb astuda jõulisi samme vabariigi valitsusel, sest seadused peavad kehtima ka Tallinnas ja Kohtla-Järvel.