Kolme aastaga sai projekti toel abi 436 last.

Pere peab ise kaasa lööma

"15 peret ja 32 last," ütles Iisaku vallas tuge saanute arvuks vallavalitsuse sotsiaaltöö vanemspetsialist Evi Järvepera.

Tema hinnangul väärib selle projekti puhul tunnustust, et abi saavad pered ainult teatud tingimustel: ka pered ise peavad head tahet üles näitama ja omalt poolt püüdma midagi ette võtta. Just omapoolse tahte puudumise pärast langes nii mõnigi pere projekti kestes toetatavate seast välja.

Iisaku vallast pole lastekodudes ühtegi last. Küll on aga vallas päris palju peresid, kus kasvavad eestkostelapsed.

Järvepera sõnul oli projektist muulgi moel kasu: "Nende projektiperedega tuli paratamatult rohkem tegeleda ja nii tuli ilmsiks probleeme, mille olemasolu võis varem ehk ainult aimata."

Aidata murepered jalule

Mullu lõppenud projekt saab tänavu järje, kusjuures varem osalenud omavalitsustele lisanduvad sellest aastast Illuka ja Avinurme vallavalitsus.

"SOS lasteküla tegevuse aluseks on perepõhine lastehoolekanne," tutvustas SOS lasteküla Eesti ühingu tegevdirektor Margus Oro koostööpartneritele asja olemust. "Lastele turvatunde andmiseks ei pea neid alati vanematest lahutama; oluline on anda tuge nendele peredele, kel on eri põhjustel laste hooldamise ja kasvatamisega raskusi."

SOS lasteküla ennetustöö nõuniku Kersti Puhmi sõnul on projekti eesmärk aidata probleemsed lastega pered jalule, et nad suudaksid oma lapsi ise kasvatada ja hooldada, vältides sellega laste sattumist tänavale (ja sealt lastekodudesse). Projektiga toetatakse tänavu 300 last ja nende vanemaid.

"Lähtume kolmest printsiibist," selgitas Puhm. "Et pere on lapse parim kasvukeskkond, et lapse hooldajad on vastutavad tema arengu eest – see tähendab vanemate koolitamist –, et kogukond on pere toetamisel otsene ressurss – see tähendab tugisüsteemide loomist ja teenuste pakkumist."

Enam kui 1,2 miljoni kroonisest projektist üle poole katab SOS lasteküla, ülejäänu on teiste koostööpartnerite kanda.