Lasteaia juhataja Anne Väli ütles, et nad võtsid hea meelega vastu pakkumise osaleda ÜRO integratsiooniprojektis, mille eesmärk on tutvustada vene lastele eesti ja eesti lastele vene kultuuri. „Meie töötajad nägid vaeva, et mänguhommikud lastele kauaks ajaks meelde jääksid, näiteks kokad tegid kõigil viiel päeval lastele rahvustoite.“ Nii sõidki lapsed ühel päeval mulgikapsaid või hernesuppi, teisel aga borši, pelmeene või seljankat. Õpetajad tõid isegi samovari kohale ja korraldasid lastele teejoomise.

Joonistati Eestit

Projekti ühe eestvedaja, Tartu ülikooli sotsioloogiaüliõpilase Nikita Krajevi sõnul koostati ühisürituste kava nii, et eesti ja vene rühmade lapsed leiaksid pärast tutvumist ühise keele. Selleks keeleks oli mängude keel. Lastele loeti vene ja eesti muinasjutte ning seejärel tutvusid nad Eesti kaardiga, mida neil oli võimalik oma soovi kohaselt ka kaunistada.

Teisipäeval tutvustati lastele eesti ja vene rahvapille. Lastele oli tore avastus, et tihti peitub erisuguse nime all tegelikult üks ja sama muusikariist.

Lapsed tantsisid rõõmuga kaerajaani ja mängisid laulumänge.

Ühel päeval pakuti lastele võimalust pabernukule rahvariided selga panna, kuid selleks tuli kõigepealt selgeks saada, millised on vene ja millised eesti rahvariided, avastada, kui palju neis ühist on, ning alles pärast seda meeldima hakanud kehakate nukule selga panna.

Mänguhommikud, kus sai palju joosta, mängida ja pead murda, meeldisid lastele väga. Korraldajatel jäi üle ainult imestada, miks Jõhvi teine lasteaed ei toetanud ühel ajal nii Jõhvis, Pärnus, Tartus kui Haapsalus toimunud projekti.