Pekka Linnainen: "Ega Soome laht ole Berliini müür, et sellest üle ei ulatu"
Kuupäev: Esmaspäev,08.august.2005 kell 09:21:52
Teema: Persoon


Juba 1980. aastatel Eesti ja Soome vahel laevareise korraldanud Pekka Linnainen on tõeline Eesti ja Soome ühistöö patrioot, kes on südameasjaks võtnud kahe sümmeetrilise Soome lahe kaldaäärse piirkonna – Kotka-Hamina ja Virumaa ühendamise ning esimeseks sammuks seal on just Kotka-Sillamäe regulaarliini avamine vähem kui aasta pärast.

Teie esimene visiit Virumaale oli juba 1979. aastal...

Jah, aga see oli juhtumisi. Sõitsime koos ülikoolikaaslasega sõiduautoga Leningradi kaudu Tallinna. Tol ajal Eesti pinnal peatuda ei tohtinud. Pärast Kingisseppa võis järgmine peatus olla Tallinn. 1982. aastal korraldasin bussireise Leningradi kaudu Tallinna.

Olite ka laevakompanii Kristina Cruises turundusdirektor ning laev Kristina Regina oli Georg Otsa kõrval ainus, mis Tallinna ja Helsingi vahet sõitis...

Sel ajal laevu Tallinna ei tahetud lasta. Mäletan, et pidasime ühel aastal nõu, kui mitu korda tuleval aastal Tallinna minna saame. Sadamast saime vastuseks, et vabu kohti ei ole – kaheksa korda võite saabuda. Kaheksa korda aasta jooksul! Praegu on päevas 40 saabumist.

Kas Soome ja Eesti vahel reisijad olid siis samasugused kui praegu?

Ei. Toona käis "vodkaralli" Leningradi, kuhu korraldati bussireise. Tallinnas käis laevaga kultuursem rahvas, nüüd on "vodkaralli" Tallinna üle tulnud.

Samas toovad sellised reisijad laevakompaniidele tasuvust.

Kas Sillamäe-Kotka laevaliinil hakkavad sõitma samasugused inimesed, kes Tallinna ja Helsingi vahel?

Esialgu hakkab ka sellel laevaliinil kindlasti sõitma samasugune kontingent, kes sõidab Tallinna-Helsingi vahet – inimesed, kes tulevad laevale sööma, jooma, tantsima. Peamiselt ostuturistid. Sellisena on seda laevaliini ka kergem müüa – see on inimestele tuttav. Aga tulevikus loodame ikka äri- ja kultuuriturismile – see avaldab positiivset mõju mõlema piirkonna majandusele. Aga lõbusõitmine on tagatis, et laevaliin püsima jääks.

Ent usun, et siia hakkavad tulema siiski veidi teistsugused inimesed. Sellised, kellel pole Virumaa suhtes väärhoiakut. Kui mina ütlen "Narva", siis saan vastuseks kolm sõna: "kuritegevus", "narkootikumid" ja "aids". Siis ütlen alati, et Tallinnas te ju käite, aga seal on Lasnamäe – samasuguste probleemidega ja suurem kui terve Narva linn kokku.

Nii et Ida-Virumaa kehv maine ei ole teada ainult Eestis – see on laienenud ka Soome?

Narva on Põhjasõja ja sellega seotud laulude kaudu Soomes väga tuttav kohanimi. Need, kes räägivad kuritegevusest ja aidsist, ei tea tegelikult Narvast midagi ja kasutavad ainult teistelt kuuldud tüüpsõnu.

Esimene turundussihtgrupp Ida-Virumaal peab siiski olema oma, Eesti rahvas. Inimene peab olema oma elukoha saadik. Ja külalised võib ära lasta alles siis, kui ka nendest on saanud selle koha saadikud maailmas.

Miks teie seal üle lahe pead vaevate ja eestlastega nii väga koostööd teha tahate?

Meri pole neid kaht rahvast mitte kunagi lahutanud. See on ebanormaalne, et Kotka piirkond ja Virumaa koostööd ei tee.

Me oleme sümmeetrilised piirkonnad kahel pool Soome lahte. Me mõlemad asume Soome lahe kaldal, mõlemaid läbivad maantee ja raudtee, mis suundub Peterburi. Mõlema idanaaber on Venemaa, meil on ühine ajalugu. Ega Soome laht ole Berliini müür, millest üle tulla ei tohi.

Meie loodame siin, et pärast laevaliini avamist tulevad soomlased meile siia sisseoste tegema, aga mis kasu saate teie selle laevaliini avamisest?

Kuigi võib-olla on põhirõhk tõesti Soome turisti liikumises siia, ootame siiski turiste ka siitpoolt. Meil on Tükkimäki lõbustuspark, kus eestlased käivad. Meie sihtgrupiks on inimesed, kes sõidavad Soome kagu- ja idapiirkonda, kus asub ka Soome järvede piirkond.

Meie eesmärk on moodustada Ida-Virumaaga ühine turismiregioon ja hakata seda müüma Peterburis. Sealsed turistid saavad euroliidu ühe viisaga läbi käia mõlemad riigid: tulevad Ida-Virumaale, ööbivad siin, sõidavad laevaga üle lahe ja sealt jälle koju. Aga kui sellist turismitoodet Venemaal müüa, siis just üheskoos. Ja kui see hakkab tööle seal, siis miks mitte ka Saksamaal, Rootsis... Ka Rootsist võib sõita Ida-Virumaale ning sealt laevaga Soome. Nii saab ära vaadata terve Soome lahe.

Suuri lootusi oleme seadnud ka Suurele Tütarsaarele. Kui see saar avatakse turismile – sellest on omavahel rääkinud ka Soome ja Venemaa president –, siis tähendab see, et meil on tax-free-tsoon, ilma käibe- ja aktsiisimaksudeta.

Saar lisab laevaliinile ka eksootilisust...

Kindlasti. Eksootiline Suur Tütarsaar äratab huvi. Aga mina isiklikult arvan, et Ida-Virumaale ei hakata tulema ainult laevasõidu pärast – see hakkab inimesi huvitama oma sisuga. Kusagil ei ole ju nii ilusat ajaloolist vaadet, nagu on Narva linnusest Ivangorodi poole. Tähelepanu väärib kogu Narva jõe org.

Pealegi asuvad siin minu hinnangul Eesti kaks perspektiivikamat piirkonda – Narva-Jõesuu ja Peipsi järve põhjakallas. Saaremaa ja Pärnu on jõudnud tippu, aga need kaks vanasti nii populaarset kohta on madalseisus ja neil on loota head tulevikku.

Kui kerge on Ida-Virumaaga koostööd teha?

Kerge on teha koostööd, kui eestlased omavahel koostööd teevad. Tihti ei osata siin näha seda, et Sillamäelt kulub Narva sõitmiseks 25 minutit. Ei osata näha, et Sillamäe on eelsadam nii Narvale kui Jõhvile. Mingis mõttes ka Rakverele. Kõik, mis on Sillamäelt poole tunni sõidu kaugusel, on väga lähedal ja neil kõigil tuleks hakata tegema oma plaane just laevaliinile tuginedes.

Olete soovitanud tervet Ida-Virumaad müüa hoopis Narvamaana...

Narva on ajalooliselt kõige tuntum linnanimi, sest see on püsinud kõige kauem. Tartu oli kunagi Torbat ja Tallinn Reval, aga Narva on kogu aeg olnud Narva. See on Interneti jaoks hea nimi – pole täpitähti, see on lühike ja jääb hästi meelde. Miks mitte esitleda Ida-Virumaad Narva regioonina.

Kui lähed Euroopa turule, siis pead unustama oma väikese, olgu see siis Jõhvi linn või Kiviõli regioon. Inimesed orienteeruvad suuremate keskuste kaudu. Eesti on nii väike, et ma arvan, et siin ei jätku neid suuremaid keskusi rohkem kui Narva, Tartu, Tallinn ja Pärnu.

Nii et meil tuleks seda, et Narva on olemas, paremini ära kasutada?

Rahvusvahelises turismis kindlasti. Olgu Narva praegu, mis ta on, aga see on nii suur linn, et selle tulevikust sõltub ka terve Ida-Virumaa tulevik. Piirkond on just nii ligitõmbav, nagu on tema keskus.

Kas Narva on teie lemmik Ida-Virumaal?

Ma olen Ida-Virumaal nii palju käinud, et mul pole siin enam lemmikpaiku. Kui, siis Narva-Jõesuu, kus on näha seda vana ilu, mis seal kunagi on olnud ja mida ma kindlasti tagasi tahaksin.

Mina teeksin esimese asjana Narva-Jõesuus korda haljasalad – puhtus on oluline. Aga oma tegevussamme tuleb seada tuleviku järgi. Pead paika panema, mida sa tahaksid siin näha 2020. aastal, ja siis hakkad paika panema, mis peab olema aastatel 2019, 2018 jne.

GERLI ROMANOVITŠ
Laupäev, 6.08.2005





See artikkel pärineb lehelt Põhjarannik
http://www.pohjarannik.ee

URL selle artikli jaoks on:
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=895